Meelespea! Teenuse tellimisel palun arvesta!
Soovitav on planeerida ehituslikud sisetööd ajavahemikku oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill ja ehituslikud välistööd ajavahemikku mai, juuni, juuli, august ja september.
Välitöid on võimalik teostada ilma sajuta ja kuni 0 kraadi juures. Miinuskraadidega ei saa ehitaja anda tööle garantiid.
Eelneval konsultatsioonil, nõustamisel ja kokkuleppel on võimalik ehitajal vajadusel varustada ka materjalidega.
Teostame töid kompleksteenustena, mis sisaldavad kliendi vajaduste väljaselgitamist, toote-teenuse tutvustamist, objekti võimaluste- ja ehitusliku dokumentatsiooniga tutvumist, parimate võimalike lahenduste pakkumist, vajadusel materjalidega varustamist, kütteseadmete konstrueerimist ning ehitust, objekti koristamist ja üleandmist, järel konsultatsiooni ja nõustamist.
Teenustele kehtib objekti müügilepingust tulenev teenuste garantii. Garantii ajaperiood, mil see kehtib, lepitakse sõltuvalt tellijaga eraldi kokku.
Küta säästlikult ja nii, et ei ohusta tervist!
-
Küta kuivade puudega
-
Väldi liigset kütmist
-
Tuli süüta ülevalt
-
Prügi ei sobi põletamiseks
Lisainfo Keskkonnaministeeriumi kodulehelt https://kutaoigesti.ee/et/
Igal talvel on kahjuks tuleõnnetusi, mille on põhjustanud üleköetud või järelevalveta jäetud küttekolded.
Tulest alguse saanud õnnetusi on lihtne ennetada, kui oskad ohtu hinnata ning märkad probleemseid kohti.
Kütteperioodi eel ja ajal pea meeles, et:
-
sinu kui omaniku kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad.
-
Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
-
Sina vastutad, et su kodu elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras.
-
Suitsuandur aitab sul avastada tulekahju selle alguses.
-
Sa ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta.
-
Ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega.
Puiduküttega püsielamus tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajalises elamus peab korstnapühkija käima üks kord enne kütteperioodi algust. Gaasikütteseadmeid tuleb puhastada üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
Küttesüsteemi tohib ehitada pottsepp, kellel on kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida kutsekoja kodulehel.
Pottseppade kontakte on võimalik leida üle Eesti lehelt www.pottsepad.ee
Juhendmaterjal, mis käsitleb tahkkütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamist või paigaldamist. Loe täpsemalt siit
Tuleohutuskontroll
Päästeameti üheks ülesandeks on teostada järelevalvet olemasolevate hoonete ohutuse hindamiseks, selleks viiakse vastavalt ohuprognoosile läbi ohutusülevaatused kogu Eesti territooriumil. Loe edasi siit
Nipid pesuruumi plaatimisel
-
Kõige targem on muidugi professionaal leida.
-
Algaja plaatija vajab peale keraamiliste plaatide ja kvaliteetse plaatimissegu ka head tuju ning mõningaid abivahendeid.
-
Tööriistadest läheb vaja: loodi, mõõdulinti, harilikku pliiatsit,, peotäit kruve pikkusega 50 mm, sirge servaga laudu või 150 mm laiusi kipsplaadi ääri, vuuginööri või plaadiriste, hammaskammi, kellut, seguämbrit, segutrelli ja -visplit, plaadilõikurit ja -puuri (muudetava läbimõõduga), vuugikellut. Loe ka https://www.ehituseabc.ee/ee/niiskete-ja-margade-ruumide-plaatimine
-
Kui ei proffi ei leia või pole raha, algab kogu töö pindade korda tegemisest. Põrandad ja seinad peavad olema sirged. Kui pole, tuleb seinad tsemendipõhise tasandusseguga tasandada, vajadusel valada korralik tasane sirge aluspõrand. Trapiga duširuumi puhul tuleb teha kalded trapi suunas, et vesi saaks ära joosta. Seda, millega põrandat valada, oskab näidata iga ehitustarvete müüja.
-
Kui töö on ära kuivanud, töötle pinnad nakkedispersiooniga.
-
Plaatimine algab seintest, siis tuleb põrand. Nüüd kata seinad vesieristusega. Kui paksult seda panna, on kirjas iga sellise toote pakendil, see võib eri toodetel erineda. Seinte liitekohad ja vuugid kata nurgatugevduslindiga, mis kleebitakse selle sama vesieristusega.
-
Järgmisel päeval võib plaatimisega pihta hakata. Vaja läheb plaate, segukammi (mida suurem plaat, seda suuremate piidega kamm sobib), vuugiriste ja vuuginööri, abiks on lood või sirge latt.
-
Plaatide jaotus tuleb välja arvutada, seinte äärtesse ei maksa poolest plaadist väiksemat tükki jätta.
-
Plaatimist alusta teisest reast ja mine järjest ülespoole. Tark on plaadirea alla panna toetuseks lood või latt, et värske töö viltu ei vajuks. Vuugiristid ja -nöör aitavad plaatide vahele vuuke jätta. Iga plaadirea horisontaalsesse vuuki pane kindlasti vuuginöör.
-
Enne põranda juurde asumist tee see kindlasti puhtaks - tavaliselt pudeneb seinte plaatimisel ühtteist ka põrandale - ja kata samamoodi nakkedispersiooniga.
-
Kui põrand on ära kuivanud, kata see vesieristusega. Põranda ja seina ühendusnurgad kleebi tugevduslindiga. Järgmisel päeval saab tööga pihta hakata.
-
Kui põrandal kallet pole, käib asi lihtsalt: pane aga segu ja aseta plaat. Kui põrandal on äravoolutrapp, soovitatakse trapi ümber jätta plaadi tehaseserv. Kui nii välja ei mängi, peab lõigatud plaadiserva liivapaberiga töötlema, et hiljem pesija end ei vigastaks.
-
Alles siis, kui põrandal on plaadid kuivanud, plaadi seina esimene ehk alumine rida.
-
Edasi vuugi kõigepealt seinad ja siis põrand. See tähendab, et vuukidesse surutakse vuugisegu, jäägid pestakse plaatidelt maha ja vuugid pestakse ühtlaseks (enne lase u 0,5 tundi kuivada). Selleks on hea niiske švamm.
-
Järgmisel päeval tihenda põrandate ja seinte liitekohad sanitaarsilikooniga. Lase kätetööl mõned päevad rahus kuivada.
Soovitan juurde lugeda ehitusfoorumist https://www.ehitusfoorum.com/